Kaks luuletust mu taskust

Ilulen...

Ma ilulen.
End välguna kärgatan Su pildile!
Justkui nähtamatult minus
Sees
Miski pinguldub.

Keelena võbelen
Ja ilule annan teed.
Sinu jaoks (?)

Endas kaon

Lõhustun

19.10.'11

***

Süda koidikus

Õrnalt jääkätele
mu aurav süda võta.
Koidikusse tõtta
koos temaga.

Las' valgust lüüa
plinkima igas
pisitibas soonekeses,
tukslema ses süammes!

Nii hea, eks, see
õbluke raskus?
Põue teda ju
pista ei raatsikski.

Jätkub Su silmi vaid
talle päikeses
ja jääkülmil sõrmedel.

 25.10.2011

Autori kommentaar:

On mul peas niisugune väikene pilt: oranž vastärkava päikese valgus katab kohevatest pilvevatikestest punnis taevast, põld härmavalges laiub meie ees ning seisad Sa nõnda ootusärevalt. Siinsamas olen ka mina, et Sulle sirutada oma õhetavat südant, mille Sa valgete, jääst kätega vastu võtad. Edasi? Tuleb ta vaid õrnalt päikesele tervituseks tõsta. . .