Impulss

Me seisame kaljuserval.
Sina ja mina.
Üks teisega.

Alla tee on pikk.
Tunnen endas

Kõhklust.

Sa näed mind

Ühe ja ainsana,

Kohalolevana.

Ma näen Sind

Iseenda peegeldusena

Kõikjal.

Piilun korra veel

Üle järsaku

serva.

Kõiksusest

Tuleb Sinu impulss

Ja tõukab mind.

(Kas lendan või kukun?
Ujun, upun?
Ei siin ma lõppe.)

3.5.’11