Vaba armu täius

Mu vabadust iseeneses
Sa ei piira.
Õpetad olema siiras.
Soojust hindad.

Näed läbi argise maski
kõik ära.
Sellest loobun,
ei, ei vaja...

Tasakesi sulan,
kiirgan tähtede sära.
Arm vabalt, tingimata
huultele valgub.
Helendus õrnalt
hõõgleb
südames.

Oh, ära ma veel
ei taha
minna

ega loobuda aususest
ja kuumusest oma nahas.

Sinna mahub veel...
hellust ja usaldust.

Jaa, ka minu
loomuse struktuur
januneb seda täiust. . .

10.5.'11