Karje 11.7.'11

Peegli ees kammib end
noor iludus.
Kammib,
juukseid põimib,
end vaatleb ta ning
oma juust.

Laulab neiu:
"...Ratas veereb
ja veereb,
ta veereb
ikka ühtemoodi.
Kodar möödub,
teine
ja üks teinegi
vaid suunda, kuhu roolid..."


Hooga, karjatades
kildudeks
virutab neidis
juukseid silunud harjaga
suure peegli.
Talumatult avali
seisis sel tunne.
Temast.
Esil.

Ta kriiskab.
Valget raami taob.
veidi veel,
Isu kaob hiljem,
kätel punajutte nähes.
Sügavamale läheb
tundmatu, ent mesiselt terav
tuimuse kild.
Kinnitab ainus pilk -
mingu!

Kannatades ise
ta teisi endaga liita
tahaks.

Tilkhaaval tuksub
punast kurbust
välja temast.
Ta kehast loobub ilu,
et leida koht Kõiksuses.

11.7.'11








Hea Kunstnik! Elaksid Sa vaid siingi, kus mina. 
Igatsen. =)