Kõneled tasaselt,
Ajale ja oludele järele andmata.
Langeb Su huulilt tundelisi mõtteid vaikusse.
Aina enam igavikku kukub pärleid sätendavaid.
Kui vaid saaksin vastata...
Vaatan ja mõistatan selle hinge suurust.
Tema olemuse truudust,
Minusse kinnitunud pilgu lummust.
Aina enam igavikku kukub hetki nukraid.
Kui vaid võiksingi nutta. ..
Pisarad vallandan, las lahkuvad nüüd.
Teine teise järel, huulil lauluhüüd:
See niikuinii ei kordu, ei kordu, KORDUB.
Aina enam igavikku langeb soola ja vett.
Kui vaid oskaksin heastada...
Ehk?
25.7.’11
Ei, see ei ole nii.
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteAva oma hing ja süda.
ReplyDeleteEi ole ju hilja - veel.
Sest elu reaalne ju
Mitte illusioon.......