Kus on kõik sokid jäänud? 04.06.'12

Paroodia Alendri
"nii vaikseks kõik on jäänud'ile"

ehk
Kus on kõik sokid jäänud?

Kus on kõik sokid jäänud?
Mu ümbert ja mu eest?
Mis oli, see on läinud,
paljas varvas minu ees.

Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks:
seal kuskil mäenõlval
üks sokk vist seisatab.

Ja ümber juustulõhnad
Su üle uhkavad,
ei mõista, siiski sokki
Sa nagu jalga ta'aks.

Ei mõista, vaatad üles
ja vaatad tagasi.
Ja ohkad endamisi
ja ohkad jällegi...

04.06.'12

Mold/Hallitus 1.06.'12

Mold

01.06.'12

In the night

now i stand

There is darkness

in my hands

There is warmth

in my feet.

Here i stand,

do you see?

Do you feel? In me,

there i grow

to be old...

To be mold.

No soul just as

easily freed

from lielife

which lies beneath! 

Still i breathe heavily.

You see... it's real

like stones on road

you're kickin' with feet.

**********************

Vabas vormis tõlge:

Hallitus

01.06.'12

Öös

nüüd ma seisan.

On pimedus

mu kätes.

On soojus

mu jalges.

Siin ma seisan,

kas sa näed?

Kas sa tunned? Minus,

seal ma kasvan,

olemaks vana...

Olemaks hallitus.

Ei ühtki hinge nii lihtsalt

vabasta valeelust,

mis pinna all!

Ikka hingan ma raskelt.

Sa näed... see ehtne on,

nagu kivid teel,

mida jalge ees lööd.  

*****************************Tegelikult on sellele kõige (imele, mida hetkel elus..ei, oma - minu - elus... toimumas näen, selgitus. 

Ma tahtsin...restarti. Loomulikult kuskilt väljast poolt. 

Andsin Universumile täpse kirjelduse, keda seda nupuvajutust tegema vajan. 

...ja ta ongi olemas! 

Täielikult õigel ajal ja õiges kohas! 

Elu algas tõeliselt alles nüüd.  On  alanud. Nüüd. 

 

Oh, p.g.n, är' kisu poeetiliseks.
*muigab* 

Tegelikult vist kisub vägisi.. :P 

 

Õudselt rõõmustab, kui kuuled kedagi enda jutule lõbusalt vastu haukumas ja tead, keda.. ;)

Olge mõnusad.

Lootuse embus

Mind Lootus surub

hellalt vastu rinda.

Ühist meelt oleme

ja teame

...endi hinda.

Me peod põimisime

ja rahu leian,

olles Tema kaisus

Ta sees.

Embus kestab

ning jälje jätab

mu olemusse.

Olematusse

hajume.

Pehmelt koos vajume

sooja

Unne.

Tunne õnnest

kergem meid kannab.

Annan alla ja

...naeratan.

27.3.'12

Laienemine

Must enesest kujutlus

Laienev

Ja ahenev - pulseeriv see...

Lainetekee.

Pikkuses ja kõrguses ehe, samas

Ühetaoline tülpinud joon,

Se’ toon varieerib

End silmustes.

Sinu sees algab.

Minus jätkab,

End kaugesse järab saama.

Jõudmaks Tõelusse.

Õelusest vaba, vaid uuriv

On tähelepanu tal’.

Ma ei tõrgu,

Külmalt nõrgub

piisk silmanurgas

Maha ja laieneb,

Kui kujutlus eelnevgi,

Ent võidukaks hõiskeks

End nüüd ehib.

18.02.’12

Uni 08.02.’12

Niuksatus elule

Käib läbi karjast kutsikaist.

Koos, ikka koos

Nad tukuvad.

Silmi avavad

Ning nohisedes, puhisedes

Ärkavad.  

Ei ole kaugel nad.  

Mu unes, aga

Kätte võtta ka ei saa.

Ohe elule

Käib läbi ka minust.

Üksi, ikkagi üksi

Ma magan.

Silmi avan

Ja nohisedes, jorisedes

Ärkan.

Olen kaugelt taas

Naasemas, ent end kätte

Võetud veel ei saa.

Rääkimata kutsikaist.

Tuletunnel 30.12.'11

 Põlev tunnel täis takistavat tuld, 

Sinu peaski õitsev leek. 

Tundeis õudusulm.  

Kes/kas vastutab? 

Siin kostub tuim ulg, 

neis leekides valus on. 

Olukord, millest põgenen'd oled, 

Sind kohtudes põlvili vajutab. 

Sa valuled, halastust palvetad.

Ei saa. Vaid ISE enda kahjud 

           k u s t u t a d .

Kasutad heaks tappetuhka.

Luhta siiras püüe 

kas minna saaks? 

Tühjusest tunnelis end avastad. 

Ära eksisin. 11 detsember 2011

Ma ära eksisin.
Iseendas ekslen siin. Näed?
Kuumust-palavikku mus on
ja nõrkust.

Ometi mus raudset tahet leida on
taas tee lähemale.

Sest ära eksisin.
Ei tea enam, kas hästi otsisin,
piisavalt marssisin
ja sirutasin käed

hüüdmaks Sind appi,
kuid ikkagi nii vaikselt
püüdlen tagasituleku poole.

Ma eksisin. Ära.
Kuid siiski tagasi tulen.
Kasvõi paljal jalal.
Kui vaja, läbi tulest.

11.dets '11